Rahvusvahelised operatsioonid

Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid ja Eesti
Kaitseminister Jaak Aaviksoo
Iseseisvusest tulenevate hüvede nautimise kõrval on ühel demokraatlikul riigil enesestmõistetav omada rahvusvahelisel areenil ka kohustusi. Kuulumine Euroopa Liitu ja NATO-sse on meie julgeolekut maailmas oluliselt suurendanud. Sellegipoolest ei tähenda see, et me võiksime rahulikult käed rüpes ilma omapoolsete panuseta nende orgnisatsioonide liikmestaatust nautida. Kuulumine rahvusvahelisse kogukonda võrdväärse liikmena nõuab ka omapoolset osalust rahvusvaheliste kriiside reguleerimises ja rahu tagamises.
Eesti mõtestab oma julgeolekut läbi julgeoleku jagamatuse printsiibi. Meie julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Edu välismissioonidel on Eesti jaoks elulise tähtsusega, kuna see mõjutab nii meie kui meie liitlaste julgeolekut, aga ka meile oluliste rahvusvaheliste organisatsioonide positsiooni maailmas.
Eesti osalus rahvusvahelistes operatsioonides on olulisim panus koostöösse NATO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Meie rahvusvaheline maine julgeolekukoostöö partnerina sõltub otseselt riigi valmisolekust ning võimest panustada NATO, ÜRO ja Euroopa Liidu operatsioonidesse. Eesti panus rahuoperatsioonidesse on aasta-aastalt kasvanud.
Vähem oluline ei ole demokraatliku riigi moraalne kohus aidata oma panusega rahuoperatsioonidesse neid riike ja rahvaid, kes end ise aita ei suuda või kellelt see võime on jõuga võetud. Olles olnud totalitaarse riigi poolt pikka aega okupeeritud, oskame tundlikumalt hinnata vabaduspüüdeid ja inimõigusi.
Eesti kaitseväe ülesehitamist alustati 1991. aastal sisuliselt nullist. Operatsioonidel osalenud kaitseväelaste kogemused on osutunud asendamatuks ja vajalikuks oskusteabeks Eesti kaitseväe arendamisel.
Alates 1995. aastast kuni tänaseni on erinevatel operatsioonidel osalenud rohkem kui 1800 Eesti kaitseväelast. Eesti on kogunud märkimisväärsel hulgal missioonikogemusi alates 1995. aastast, kui alustasime osalemist rahuvalveoperatsioonis Horvaatias. Peale selle on Eesti osalenud erinevatel rahvusvahelistel operatsioonidel Bosnias, Kosovos, Liibanonis, Afganistanis ning Iraagis. Rahvusvaheliste operatsioonide vallas teeb Eesti tihedat koostööd eelkõige Suurbritannia, Taani ja USA-ga.
Kaitseväelaste lähetamine missioonipiirkondadesse toimub vastavalt Põhiseadusele Riigikogu otsuse alusel. Parlamendi ülesanne on otsustada millistel operatsioonidel, kui suure kontingendiga ja kui kaua kaitsevägi osaleb. Kõikidel operatsioonidel, kus Eesti kaitseväelased osalevad, on olemas ÜRO Julgeolekunõukogu mandaat ning kohaliku valitsuse palve meie osalemiseks.
Kestvad operatsioonid
| Afganistan |
| Jalaväekompanii ESTCOY 10 |
NATO rahutagamismissioon ISAF |
| Logistilise toetuselemendi NSE - 9 |
NATO rahutagamismissioon ISAF |
ESTMP CPT- 9 (sõjaväepolitsei lähikaitsemeeskond |
NATO rahutagamismissioon ISAF |
| IEDD-1 (isetehtud lõhkekehade kahjutustamise meeskond) |
NATO rahutagamismissioon ISAF |
| Staabiohvitserid |
NATO rahutagamismissioon ISAF |
| Iraak |
| Staabiohvitserid |
Koalitsioonivägede missioon "Iraagi vabadus" koosseisus |
| Bosnia ja Hertsegoviina |
| Staabiohvitserid |
Euroopa Liidu juhitud rahutagamismissioon EUFOR-ALTHEA |
| Kosovo |
| Staabiohvitserid |
NATO rahutagamismissioon KFOR |
| Lähis-Ida |
| Sõjalised vaatlejad |
ÜRO sõjaline vaatlusmissioon UNTSO |
Andmed Rahvusvahelised operatsioonid koduleheküljelt
|